Juhendid

2017. aasta juhendid:

Rae valla mängude 2017 juhendit vaata siit »

Tallinna lahtiste MV Rattaorienteerumises 2017 juhendit vaata siit »

Tallinna koolide 17. Jüriöö orienteerumisjooksu juhendit vaata siit »

RMK Tallinna Pargijooksude 2017. a. juhendit vaata siit »

Orienteerumisteisipäevakute 2017. a. juhendit vaata siit »

2016. aasta juhendid:

Tallinna lahtised MV Rattaorienteerumises 2016: vaata siit »
Maardu Tallinna MV suusaorienteerumine (märkeorienteerumine): vaata siit »
Tallinna Teisipäevakute 2016. a. juhendit vaata siit »
Tallinna Koolide 16. Jüriöö Orienteerumisjooksu juhendit vaata siit »
Tallinna Pargijooksude juhendit vaata siit »
Rae valla mängude juhendit vaata siit »

2015. aasta juhendid:

Tallinna Koolide 15. Jüriöö Orienteerumisjooks: vaata siit »
Tallinna lahtised MV Suusaorienteerumises 2015: vaata siit »
Teisipäevakud 2015: vaata siit »

2014. aasta juhendid:

Teisipäevakute juhend 2014: vaata siit »
Tallinna koolide 14. Jüriööjooks (23. aprill 2014): vaata siit »
Eesti valdade suvemängude juhend 2014: vaata siit »
Tallinna lahtised MV Rattaorienteerumises 2014 juhend: vaata siit »

2013. aasta juhendid:

Teisipäevakute juhend 2013: vaata siit »
Tallinna koolide 13. Jüriööjooks (17. aprill 2013): vaata siit »
RO Tallinna MV 2013 Kaberneemes (06. juuli 2013): vaata siit »
Tallinna lahtised MV tavarada 2013 Pahklas (31. juuli 2013): vaata siit »

2012. aasta juhendid:

Teisipäevakute juhend 2012: vaata siit »
Kesklinna Orienteerumisvõistluse Juhend (16. aprill 2012): vaata siit »
Tallinna koolide 12. Jüriööjooks (18. aprill 2012): vaata siit »
Tallinna lahtised MV Lühirada 2012 Kaberneeme (04. august 2012): vaata siit »

2011. aasta juhendid:

Teisipäevakute juhend 2011: vaata siit »
Iseteenindava finiši juhend: http://www.tak-soft.com/tooted/sport/simeit/juhend/index.php
Tallinna koolide 11. Jüriööjooks (20. aprill 2011): vaata siit »
RO Tallinna MV 2011 Rohuneemes (04. juuni 2011): vaata siit »

2010. aasta juhendid:

Teisipäevakute juhend 2010: vaata siit »
Iseteenindava finiši juhend: http://www.tak-soft.com/tooted/sport/simeit/juhend/index.php
Tallinna koolide 10. Jüriööjooks (21. aprill 2010): vaata siit »

2009. aasta juhendid:

Teisipäevakute juhend 2009: vaata siit »
Tallinna koolide 9. Jüriööjooks (22. aprill 2009): vaata siit »

2008. aasta juhendid:

Teisipäevakute juhend 2008: vaata siit »
Eesti valdade XVI suvemängud 2008 (05. juuli 2008): vaata siit »
Raamat "Orienteerumispäevakud 2008": http://www.orienteerumine.ee/paevak/orienteerumispaevakud_2008.pdf
Tallinna koolide 8. Jüriööjooks (23. aprill 2008): vaata siit »

2007. aasta juhendid:

Tallinna MV Suusaorienteerumises, Jõelähtme (30. detsember 2007): vaata siit »
Teisipäevakute juhend 2007: vaata siit »
Tallinna ja Harju MV tavarada, Jõelähtme (25. august 2007): vaata siit »
Tallinna MTBO Cup Rattaorienteerumises, Jõelähtme (20. mai 2007): vaata siit »
Tallinna MV Suusaorienteerumises, Jõelähtme (6. jaanuar 2007): vaata siit »
Tallinna KV Suusaorienteerumises, Pirita (7. jaanuar 2007): vaata siit »
Tallinna koolide 7. Jüriööjooks (25. aprill 2007): vaata siit »

2006. aasta juhendid:

Teisipäevakute juhend 2006: vaata siit »
Nõmme koolide Jüriööjooks (23. aprill 2006) vaata siit »
Tallinna lahtised MV rattaorienteerumises (23. mai 2006) vaata siit »
MTBO Tallinn Cup 2006 (1. etapp 5. august; 2. etapp 6. august) vaata siit »

* juhendite lugemiseks on vajalik Adobe Acrobat Readeri olemasolu


Teisipäevakute A&O

Käesolev annab hea ülevaate teisipäevakute olemusest ning sellest, kuidas päevakul kenasti ja valutult hakkama saada.


KODUTÖÖ

Kõik saab alguse heast kodutööst. Enne igat võistlust paneb korraldaja kogu võistluse kohta käiva info kodulehele üles (vt. menüüpunkti Kalender), et kohapeal ei peaks enam teabe hankimisele aega kulutama ning jääks rohkem aega metsaelamuste jaoks. Tutvu hoolega eeloleva võistluse olemusega, loe rajainfot. Vali välja omale sobiv võistlusklass ja ala, millega tegeleda soovid. Hetkel on võimalus valida kolme distsipliini vahel: rattaorienteerumine, orienteerumisjooks ja kepikõnd. Kui oled päris algaja, on soovitatav tutvuda enne rajale minekut orienteerumise algtõdedega. Üldjuhul jagatakse kohapeal päevakute infovoldikuid, kuhu on trükitud ka sagedasemad tingmärgid.


RIIETUS

Ei ole olemas halba ilma, vaid vale riietus - riietu vastavalt ilmale! Loomulikult ei lähe ükski orienteeruja metsa triiksärgi ja kingadega vaid paneb jalga mugavad jalanõud ja selga spordidressi. Kindlasti võta kaasa varuriided, et peale metsast tulekut ei peaks märgade riietega olema.

O-jooks

Jalanõu olgu mugav ja jalas hästi istuv. Valik tuleb langetada kahe peamise tüübi vahel, kas tavaline jooksutoss või spetsiaalne orienteerumisjalats. Viimased on mõeldud eelkõige asjassepühendatuile ja oma ala tippudele. Osade orienteerumisjalanõude alt võib leida ka naelad - sel juhul on tegu naelikutega. Naelikute eelis lööb välja just pinnasmaastikul ja järskude kallakute peal, kus nad saavutavad parema haakumise ega libise tagasi. Samuti üle märjast libedate puude astudes seisab naelik kindlalt paigal, samas kui tavajalatsiga võib seal kergesti libastuda. Kui aga sekundi murdosad pole esmased, saab väga edukalt hakkama ka tavalise jooksutossuga.

Püksid ja pluus tuleb valida vastavalt ilmale. Et orienteerumisüritusi korraldatakse peamiselt plusskraadide juures, siis piisab ühest riietuskihist, milleks võiks olla liibuv või sellega sarnane riietus, et metsas liigeldes riided puuokste jms taha kinni ei takerduks. Samuti tuleks riietuse juures jälgida materjali hingavust. Jalgade lõhkumise vastu aitavad spetsiaalsed säärekaitsmed.

Ratta-O

Et rattaga sõidetakse peaasjalikult vaid teedel ja tänavatel, siis ei ole rattaorienteerumises nõudmised riietusele nii suured. Jalanõu valik sõltub harjumusest, kas eelistatud on klipless pedaalid või tavapedaalid. Siiski oleks soovtatav kanda rattapükse ja tuule- ning ilmastikukindlat jakki ja rattakindaid. Ainuke kohustuslik element ratturi riietuse juures on kiiver. Tuletagem meelde, et tegemist on siiski spordialaga, kus kukkumine pole välistatud. Sel juhul võib just kiiver ära hoida suuremad ja tõsisemad vigastused. Sellest lähtuvalt peab kiiver olema paras ja sobima hästi pähe. Samuti ei tohiks kasutada kiivrit, mis on läbi elanud juba 3-4 tõsist kukkumist.

Kepikõnd

Kepikõnd/ käimine, distants HD 3-4 km. on maastikul tähistatud. Rajal on 3- 4 kontrollpunkti, kus tuleb teha kompostri jäljend kontrollkaardile. Kepikõnnis fikseeritakse aeg, kuid parimat ei selgitata. Rajale lastakse kõiki soovijaid ka ilma keppideta. Riietu sportlikult ja mugavalt.


KOHALESÕIT JA PARKIMINE

Enne teele asumist uuri järele võistluse toimumise koht ja aeg ning arvesta võimalike takistustega (liiklusummikud, teetööd jms) ning vajadusel varu kohalesõiduks rohkem aega. Tee suurematelt maanteedelt kuni võistluskeskuseni on tähistatud vastavate siltidega. Kohale jõudes pargi auto korraldajate poolt näidatud kohta - ära tee omaloomingut. Ära jäta tulemist viimasele minutile, sest kiirustades teed vigu ning pahatihti oled ka närvilisem. Tule päevakule varakult ja heatujulisena! Arvesta ka sellega, et enne starti on vaja vahetada riided ja osta stardist kaart.


STARDIKORRALDUS

Kui oled võistluskeskusse kohale jõudnud, sobiliku riietuse selga pannud, siis võta kaasa vajalik kogus sularaha (vt. ka võistlusklasse ja osavõtutasusid) ja sea sammud stardi poole. Enne starti tutvu veel infostendiga, sest seal võib kirjas olla rada puudutav oluline teave. Seejärel osta müügitelgist omale stardipääse. Reeglina on selleks lihtsalt rajameistri allkirjaga paberilipik, mille saad stardialas kaardi vastu vahetada.


VõISTLUSKLASSID JA OSAVõTUMAKSUD

Võistlusklasside valik sõltub alast. vaata juhendit

Orienteerumisjooks

On olemas kolm rajatüüpi - Lihtne (L), Keskmine (K) ja Raske (R). Need omakorda jagunevad vastavalt raja pikkusele ja keerukusele kaheks. Nii saadakse kuus erinevat rada, alustades rajast L1, pikkusega 2-3 km. Edasi on natuke pikem rada L2, siis tehnilisemad K1, K2, R1 ja lõpuks kõige pikem ja tehnilisem (7-8 km) rada R2.

Võistlusklass kujuneb välja kolmest näitajast [sugu][vanuse alampiir][raskusaste] ning võimalikud väärtused oleksid:

Sugu - orienteeruja on viisakas rahvas ning kutsub osalejaid vastavalt kas härradeks või daamideks. Sellest ka lühend H voi D.
Vanuse alampiir - number tähistab jooksja vanuseklassi. Jooksjale sobiv vanuseklass on suurim number, mis on võrdne või väiksem jooksja vanusest.
Raskusastmed - raskusastmed jagunevad üldiselt põhimõtte järgi, et A on kõige raskem/pikem, B lihtsam/lühem C veel lihtsam/lühem jne. Kui raskusaste puudub, siis on kõigil sama rasusega rada.

Näited:

40-aastane daam sobib vanuseklassi D40
28-aastane mees sobib vanuseklassi H21, ent raskusastme võib ise valida - H21A, H21B jne.
58-aastane härra sobib vanuseklassi H55
16-aastane neiu sobib vanuseklassi D16
jne.

Kepikõnd

Kepikõnd/käimine, distants HD 3-4 km. on maastikul tähistatud. Rajal on 3- 4 kontrollpunkti, kus tuleb teha kompostri jäljend kontrollkaardile. Kepikõnnis fikseeritakse aeg, kuid parimat ei selgitata. Rajale lastakse kõiki soovijaid ka ilma keppideta. Klassid jagunevad lihtsalt H voi D klassiks.

Rattaorienteerumine

Raja tähis on RO, number näitab raja pikkust. Näiteks RO7 on rattaorienteerumise rada pikkusega kuni 7km., RO12 rada pikkusega kuni 12 km ja RO22 rattaorienteerumise rada pikkusega kuni 22km. Klassid jagunevad analoogiliselt jooksuorienteerumise klassidele. Lihtsamas rattaorienteerumisklassid on jõukohased kõigile - tule ja avasta enda jaoks uus hobi!


MÄRKESÜSTEEM - KOMPOSTER VõI SPORTIdent (SI)

Uuem sõna orienteerumises on elektrooniline märkesüsteem (SPORTIdent ehk SI), mis kujutab endast sõrme külge kinnitatavat kiipi, millesse salvestatakse konrollpunktis selle number ja läbimise kellaaeg. Võistlejal pole vaja teha muud, kui pista SI pulk jaama ning oodata piiksu, mis tähendab, et andmed on kiipi salvestatud. NB! Enne starti on kindlasti vaja kiip eelmise võistluse andmetest tühjendada! Seda saab teha stardialas spetsiaalses tühjendusjaamas, mis on tähistatud märkega "CLEAR" või "CLEAR/CHECK". Tühjendamine võtab natuke kauem aega, kui kontrollpunktis märke tegemine - seega tuleb tühjendamisel kannatlikult oodata kuni piiksuni. SI pulga kontrollimiseks on olemas ka eraldi kontrolljaam "CHECK". Kui SI on tühjendatud ning kontroll tehtud, võib suvalisel ajal startida, registreerides oma stardi stardijaamas "START". Kui isiklik SI pulk puudub, on seda võimalik ka korraldajalt rentida.

Kompostrit kasutatakse juhul, kui SI-jaam ei tööta ehk ei tee märgistamisel piiksu. Sel juhul tuleb teha kompostrijäljend kaardi serva selleks ettenähtud kohta.


EOL-KOOD

Iga orienteeruja on registreeritud Eesti Orienteerumisliidu (EOL) orienteerujate andmebaasis. Võistleja andmede leidmine baasist toimub koodi alusel, mille saab registreerimisel. Finišis trükitakse igale SI-omanikule tulemused paberile. Kui võistleja kasutab isiklikku SI pulka, siis oskab arvuti kohe vastandada SI ja orienteeruja ning probleeme pole. Kui aga võistleja kasutab kellegi teise SI pulka (sh. rendipulka), siis peab ta teadma oma EOL koodi, sest selle alusel leitakse võistleja andmed andmebaasist ja tulemuste väljastamine möödub probleemideta. Samuti on vaja teada oma EOL koodi võistlejatel, kes kasutavad märkesüsteemina kompostrit.

EOL koodi on võimalik saada päevakult kohapeal või Eesti Orienteerumisliidu koduleheküljelt.


ORIENTEERUMISKAART

Stardist saab iga võistleja kaardi. Jälgi, et rada ja legendid oleksid trükitud kaardile. Kui need puuduvad, tuleb rada stardialas võistlejal endal pidekaardi pealt ümber joonistada. Selleks on ette valmistatud spetsiaalsed joonistamisalused, mille juurest leiab ka pliiatsi. Ole ümberjoonistamisel täpne!

Enne starti otsi kaardilt üles stardi asukoht ning tee kindlaks suund, kuhu poole minema on vaja hakata. Kindlasti kontrolli ka kaardi mõõtkava ning kõrgusjoonte vahet, et rajal ei tuleks sellest üllatust.


MõõTKAVA

Mõõtkava näitab, mitu ühikut kaardil vastab tegelikkuses loodusele. Näiteks mõõtkava 1 : 10 000 näitab, et üks 1 cm kaardil vastab 10 000 cm looduses ehk 1 cm vastab 100 meetrile looduses. Samamoodi 1 : 5000 näitab, et 1 cm kaardil tähistab 50 meetrit looduses, 1 : 20 000 näitab, et 1 cm kaardil tähistab 200 meetrit looduses jne.

Kõrgusjoonte vahe, tähistatud kaardil tähega h näitab, mitme meetri tagant on joonistatud kaardile kõrgusjooned. S.t. kui näiteks kaardil on kujutatud mägi, mis koosneb kümnest kõrgusjoonest ning kõrgusjoonte vahe on 2,5 meetrit, siis mägi on 10 x 2,5 = 25 meetrit kõrge.


KOMPASS

Kompassi kasutatakse eelkõige (ilmakaarte)suuna määramiseks ehk leidmaks üles kaardil põhja suund. Samuti kasutataks kompassi suuna järgi jooksmiseks. Tänapäeval võib kompassid tinglikult jaotada kaheks: plaatkompass ja pöidlakompass.

Okas päkka!


Toetajad